Lääneliku teaduse lähenemisviis on enamasti ainult mehaaniline. Sageli jäetakse välja see, mis ei ole käegakatsutav ja silmaga nähtav. Neuroteadus süveneb eelkõige aju rõõmupunktidele, mis saavad “valgustatuks” seksi ja meditatsiooni ajal.

Sellist tüüpi uuringud kalduvad liigselt lihtsustama meditatsiooni samal ajal, kui seksuaalset naudingut peetakse ülimaks saavutuseks. Kuid mõned neuroteaduse valdkonna kirjutised tunnistavad, et regulaarne mediteerimine on pragmaatilisem harjumus, täiustamaks inimese stabiilsust ja avatust nauditavatele hetkedele kõikidel elualadel.

Aju ja meel

Aga kas see tähendab, et naudingut põhjustab aju funktsioneerimine? Leidub neid, kes väidavad, et aju ja meel ei ole samad asjad, kuigi sealne rakuline “elektrikilp” ühendab peeni osi füsioloogiliseks aktiivsuseks. Teisisõnu, nad kaaluvad seda, et aju on kui füüsiline ilming meelest, mis ei ole materiaalne.

Mõned seiklushimulised teadlased jõuavad isegi peenenergeetikasse. Kuigi sageli rakendatakse seda keeruliste tehnoloogiaseadmetega, kasutatakse läänelikus lähenemises teadmisi, mida ida tervishoiupraktikud ja müstikud on mõistnud juba sajandeid.

Peale selle on lääne teadlased teinud uuringuid surmalähedaste kogemuste kohta. Paljud on surnud kehalisse surma ja seejärel naasnud uuesti elustunud kehasse. Uuriti inimesi, kes said täpselt aru, mida nad selle kogemusega nägid väljaspool oma füüsilist keha.

Naine oli operatsioonisaalis kuulutatud surnuks samal ajal, kui ta oli tugevasti tuimestatud. Ta toodi tagasi ellu ning ta suutis detailselt kirjeldada kõike, mis oli toimunud operatsiooni ajal. Arstid ja õed olid hämmastunud. Tal oli õnnestunud rahulikult jälgida kõike, kaasa arvatud oma elutut keha.

Selliseid kogemusi võib pidada seletamatuks, isegi väljamõeldisteks. Paljud materialistidest teadlased seostavad seda keemiliste reaktsioonide ja neuroloogilise elektrilise aktiivsusega ajus. Neid kogemusi, kus inimesed on näinud teisi kohti füüsilises universumis või suutnud kogeda õnnist valgustusseisundit, seostatakse hallutsinatsioonidega ajus.

Need, kes on olnud surmale lähedal või kogenud tegelikku surma, tulevad tagasi teistsuguse sisemise rahu ja uuendatud eesmärkidega. Aga kas see kõik tuleb rakkudest, närvisünapsidest ja elektriimpulssidest ajus? Ida müstikud ja vaimsed meistrid ütlevad, et me ei ole pelgalt kehad.

Kehavälised kogemused (OBE – out of body experiences) ja surmalähedased kogemused (NDE – near death experiences) näitavad seda. Oleme hinged oma ajutistes kehades, et kogeda ja elada karmat. Tõeline õndsus ületab kehalise naudingu.

Seksi ja meditatsiooni võrdlus

Paljud, kes pidevalt ajavad taga naudingut, mis kaasneb seksiga, mõistavad, et seal on kokkuvõttes rohkem valu ja ängi kui naudingut. Orgasm tuleb ja läheb. Siis on aeg mängida uuesti ja uuesti seda mängu selle asemel, et püüelda millegi produktiivsema poole. Selline tegevus toodab rohkem karmat.

Traditsiooniliselt kaasneb abieluga kohustus luua järglasi, samal ajal nautides füüsilist suhet oma abikaasaga. Siit tuleneb väljakutse laste kasvatamiseks aina ohtlikumas ja ebatervislikumas maailmas. Igapäevane meditatsioon aitab inimesel suhtuda asjadesse rahulikumalt ning muudab meeleolu õnnelikumaks ka elu kõige raskematel hetkedel. Sul ei ole vaja koostöövalmis partnerit ja mediteerides sageli, loote vähem karmat.

Ülim meditatsiooni kogemus on õndsa ühtsustunde allikaks, sõltumata sellest, kuidas sa seda ise nimetad. Kõik usulised sildid viitavad samale teadlikkusele, millest on rääkinud vähesed filosoofid, teadlased ja müstikud nii läänes kui ka idas.

Samal ajal saame meie, surelikud, paremini mediteerides sageli lahti harutada karma, et liikuda lõpliku valgustatuse poole. Kui mitte selles elus, siis võib-olla järgmises.

Tõlkis Doris Helina Fjuk

http://www.telegram.ee/

Liitu uudiskirjaga

Saa esimesena infot uute koolituste ja parimate pakkumiste kohta!

Newsletter signup

Please wait...

Aitäh, et liitusid!