Teel endani, teel õnneni on väga oluline kogu aeg jälgida oma sisemist juhatust. Teiste inimestega liigselt seotud olles, pidevalt teistega koos viibides ei saa tihtipeale enda sisehäält kuulata ja järgida. Pidevalt suheldes võib olla raske leida iseendaga kontakti. Teiste uskumused ning tunnetused hakkavad sinu tahet, sinu arusaamu segama ja moonutama. Teiste inimeste nõrkused, klammerdumised, hirmud ja vajadused võivad hakata sinu vabadust ning potentsiaali alla tõmbama. Loomulikult võib ka olla, et teiste julgus ja energia viivad sind edasi, kuid tegelikult suudad sa seda kõike ka ise.

Mida rohkem sul on sõpru, kellega sa tihedalt suhtled, seda väiksem on su isiklik vabadus. Seda rohkem pead sa ennast laiali jagama- tahaks ju ikka kõikidega läbi saada? See eeldab, et sa pead aegajalt kõikidega kohtuma, suhtlema ja nendega energiat vahetama.

Mida rohkem sa oma sõprade kutsetele, eestvedamisele vastad, asjadega kaasa lähed, seda vähem sa tead seda, mida sa ise tahad. Mida rohkem sa lased ennast kuhugi vedada, seda väiksemaks võib muutuda su kontakt iseendaga, seda vähem sa tead, kes Sina tegelikult oled.

Sama asi võib kehtida ka teistpidiselt. Kui sina oled see, kes teisi enamasti välja veab, siis võid sa endalt küsida, et miks sa vajad kampa, mitmeid sõpru enda ümber? Miks sa ei võiks midagi üksi ette võtta, ainult iseendaga väljas käia? Saaksid iseenda tugevustest ja nõrkustest teadlikumaks. Murraksid korrapealt mitmeid mustreid, laseksid egol puhata.

Võiks korraks mõelda kui palju võtab energiat mingil üritusel, festivalil, reisil suure kamba, sõpruskonna kooshoidmine. Kogu aeg on sinu vabadus, liikumine takerdunud teiste hädade, vajaduste, isude, janudega. Järgmisel hetkel takistad sina oma vajadustega teisi.

Jah, vahel on hea vooluga kaasa minna ja lihtsalt massis kulgeda, sinna kuhu viiakse. Kuid kui sinu süda ihkab liikuda ja kuhugi välja jõuda, ei saa igavesti teiste taga oodata. Selge, et koos võib olla lõbusam, seltsis segasem, mitmekesi tekib mõnus kambavaim ja teatav ühisenergia.

Kuid kui sinu süda ihaldab midagi enamat, tõelist vabadust, siis kambas liikudes muutuvad teiste piirid ka sinu piirideks.

Teekonnal iseendani, teel energeetilisse vabadusse on lubatud päris palju. Enda energiat on lubatud kaitsata põhimõtteliselt ükskõik, mis vahenditega. Kui keegi lendab sulle põhjuseta peale, sõidab sulle sisse või tunned, et keegi tuleb ja hakkab sinu energiat mõnuga vilinal imema, siis pole enam kohustuslik olla armastav või viisakas. Ja kõige parem lahendus, sellisele situatsioonile on eemaldumine allikast.

Vahel võib juhtuda, et kellegi pika pealekäimise peale tahaks lihtsalt öelda jah, kuigi su sisehääl ütleb ei. Enda sisetunnet tuleks siiski usaldada ja sellele kindlaks jääda. Öeldes jah plaanile, mis hõlmab sind pikemaajaliselt ja viib sind paika ning seltskonda, kus sa tegelikult ei taha olla, võid sa suure hulga oma energiat kaotada. Seda juba pelga kahetsusega otsuse pärast enese sees.

Igale poole ei pea kaasa minema kuhu kutsutakse. Viisakuse ja harjumuse pärast jah ütelmine tuleks lõpetada, mustrid tuleks murda. Oma energiat tuleks õppida väärtustama.

Jutt käib siinkohal teatud ajaperioodist, kus sa õpid kasutama oma energiat laitmatult. Loomulikult, kui oled oma väe juba suurendanud, iseendaga kontakti saavutanud, võid ennast jälle lõdvemaks ja voolavamaks lasta.

Jama on siis kui märkad, et käid teistega kaasas sellepärast, et teised tahavad, et sa käiksid. Inimene peaks oma aega ja energiat kulutama asjade ja kohtade peale, kus ta ise tahab käia. Kui sa eriti kusagil käia ei tahagi, siis on see selge märk sellest, et su süda soovib, et sa oleksid kodus ja tegeleksid oma sisemaailmaga. Et sa vaataksid enda sisse ja prooviksid mediteerimist. Siis on õige võtta selleks aega ja jätta kõik muu tahaplaanile.

Kas sa tead, mida sulle meeldib üle kõige teha? Aga kui ei oleks üldse piiranguid ja sa julgeksid valida oma ellu ükskõik mida?

Teel isikliku vabaduseni tuleks õppida vajalikus kohas resoluutselt “ei” ütlema.

“Ei” ütlemine õigel hetkel teistele on võti, mis avab ukse, mis viib endani.

Selge, et “ei” võib tekitada solvumisi ja teine võib oma viha paisata sinu peale, kuid seda ei tasu isiklikult võtta. Teise suur vihastumine näitab osaliselt seda, et ta ei saanud sult seda toetavat energiat oma soovide poole liikumiseks, mida tahtis ja millega oli arvestanud. Teise solvumise ulatus näitab seda, kui suur hulk jäi sul energiat üle, mida enda jaoks kasutada. Ja pealegi, kuidas saab sinu mitte nõustumine millegiga, mis pole sulle hea, teisi solvata?

Loomulikult tasub kõiges püüda jääda viisakaks ja armastavaks. Isegi “ei” saab öelda armastavalt, seda tasub harjutada. Tasakaal, terve mõistus ja intuitsioon aitab sul võtta vastu otsused armastusest lähtuvalt. Vahel on vaja teisi aidata, mõnikord on hea teistele vastu tulla. Mõnikord vajavad teised tõesti toetust, vahel on sul toetust endal vaja.

Energiavahetusele tasub vadata läbi tasakaalu ja tõetunnetuse. Kuid kui hakkad tundma, et sinu toetus muutub iseenesest mõistetavaks ja teine enam ilma ei saa ja ei taha, siis on vaja midagi muuta.

Lihtsalt üks näide, kuidas koos sõpradega olemine võib takistada südame poolt soovitud asjadel juhtumast: Oletame, et oled sõbra või sõbrannaga väljas, peol. Sõbranna/sõber käib korra ära ja sina jääd teda ootama. Lähedusse satub väga meeldiv inimene, kes kutsub sind näiteks tantsima. Ta tõesti meeldib sulle, igatepidi, kuid pead ütlema: “Kahjuks ma ei saa tantsima tulla, ma ootan kedagi.” Ja see meeldiv inimene liigub edasi, kuna sa oled hõivatud, sa pole vaba. Väga väikesest ebakõlast võib piisata, et kohtumine, mida sa nii kaua oled oodanud jääb ära.

Olles koos sõbra/sõbrannaga tuleb keegi, sulle tõeliselt meeldiv inimene sind kõnetama, aga võib juhtuda, et su sõber annab lähenejale negatiivse hinnangu ja sinu võimalused on taaskord rikutud. Kuidas sa saad kellegiga liini ajada, kui ta su sõbrannale/sõbrale üldse ei meeldi? Piinlik kuidagi… Ja pealegi, mida sõbranna/sõber siis niikaua peab tegema kui sina teistega suhtled? Ühesõnaga, mitmekesi koos liikudes, on su isiklik vabadus teatud määral piiratud.

Kui sinu senised elamise-, käitumise- ja mõttemustrid pole sind õnnelikuks ja väekaks teinud, siis ehk on aeg neid teadlikult ja jõuliselt murda? Iga otsus, läbi mille sa pühendad tulevikus palju enda aega, energiat ja armastust, tuleks võtta teist korda kaalumisele. Endalt võib enne suuremate otsuse langetamist küsida: “Kas see on mulle positiivseks panuseks, kui ma sinna läheksin? Milline oli esimene tunne, mis selle kutse, ettepaneku või mõttega seostus? Millist energiat ma tunnetasin? Mida ma sellest võiksin järeldada?”

Isiklik potentsiaal, vabadus ja kindlus suureneb kui sa õpid selgeks universaalse tõetunnetuse. Edaspidi oskad sa alati tunnetada, et kas jutt mida sa räägid või mida sa kuulad on tõene või mitte. Ja saad selleläbi otsustada, mida enda ellu valida.

Osadele inimestele võib tunduda täiesti mõistmatu, uskumatu, et keegi võiks tahta käia mõnel festivalil, üritusel või reisil üksinda ja saada sellest täieliku elamuse, naudingu, tundmata, et midagi on puudu. See naljakas inimene eelistab üksi liikumist sellepärast, et nii on tema elukogemus kõige vahetum. Iseenda seltskonnas on võimalik tunnetada täielikkust ja täiust igas hetkes.

Sellist inimest, kes on üksi, võidakse vaadata mõistmatuse ja kaastundega, et vaesekesel pole sõpru, kaaslast, armastust. Harva vaadatakse sellist inimest imetlusega.

Põhjus, miks üksi väga hea saab olla on see, et inimene on iseendaga sügavas kontaktis, piisavalt suures energeetilises täitumises, et tal polegi otseselt kedagi vaja. Vaba inimese elu toimub hetkes ja ta suudab ka üksinda olla õnnelik. See teebki ta tõeliselt vabaks. Loomulikult suhtleb ta teistega ja ta võib olla vägagi meeldiv, hooliv ja armastav inimene.

Vaba inimene teab, et teiste mõtted, tunded ja tahe võivad teda iseendast,  tema õnneseisundist eemale viia, sestap suhtleb ta teistega kiindumatult. Räägib ilusatest asjadest, annab teistele valgust, rõõmu ja liigub jälle edasi, jätmata endast midagi maha ja tekitamata liigseid seoseid. Jäädes vabaks. Selline inimene võib üksinda viibides tunda lihtsalt elus olemisest ja energia voolamisest nii suurt rõõmu ja naudingut, et ühiskond võib ta lausa hulluks või narkomaaniks tembeldada. Kuid ometi on ta pea klaarim kui enamikel inimesel.

Miks inimesed otsivad kohati eneseteadmata vabadust, sõltumatust? Sest vabaduses on kõige rohkem ruumi armastusele ja rõõmule.
Miks isiklik vabadus ja isikliku potentsiaali suurendamine on vajalik? Miks on hea üksi liikumist ja olemist harjutada?

Sest oma südamesse jõudmine toimub üksi, mitte koos kellegi teisega. Oma südame kutse järgimine saab toimuda üksi, mitte kambakesi. Sinu isiklik areng saab toimuda üksi, mitte mitmekesi. Sisemine otsus ka väljastpoolt abi otsida ja midagi enda muutumiseks ette võtta, saab tulla ainult sügavalt sinu seest. Sina ise pead võtma vastutuse enda minevikus loodu eest. Sina oled see, kes peab enda piiridest, kammistatest ja hirmudest läbi minema. Sina oled see, kes peab andestama ja lahti laskma.

Teiste pärast ei sa jätta enda elu elamata. Sina ise oledki see, millest sa oled unistanud. Kohtumine sinu endaga on see, mida oled alati oodanud.

Oma sõpru saab armastada ja neist hoolida vahelduseks ka eemalt. Energiavahetus toimub nagunii kvanttasandil. See osa teises inimeses, kes vajab iga hetk enda kuulamist ja patsutamist on tema enesetähtsus, tema ego.

Elu on liiga lühike, et teiste taga oodata. Sinu energia on liiga väärtuslik, et seda mõtlematult ja tarbetult laiali loopida. Sinu aeg on liiga väärtuslik, et kellegi teise taga oodata. Samamoodi iga hetk, mille sa kulutad, et kedagi kusagile kaasa meelitada, annad sa oma vabadust ja energiat ära. Kuidas sa saad hakata käima OMA südamerajal kui sa vajad, et keegi kaasa tuleks? See keegi teine ei saa ju oma rada sel juhul käia? Oma unistuste poole tuleb liikuda enamasti üksi, siis need täituvad.

Niipea kui sa lõpetad enda võrdlemise teistega ja lõpetad teiste elu pideva meenutamise, saavad hakata sinu enda sees olevad unikaalsed omadused ja tugevused ilmnema. Pole mingit vajadust enda sära kõikide teiste inimeste eludega, kogu maailma ajalooga varjutada. Astu välja teiste varjust, unusta mõneks ajaks teised ja sa hakkad enda suunas kasvama.

Isiklik vabadus on see, mis toob endaga kaasa igatsetud püsivad kvaliteedid nagu meelerahu, rõõmu ja armastuse. Psüühilise potentsiaali kasvades, on võimalik kogeda täielikku, tõelist vabadust, ka teiste inimestega seotud olles.

Suutmine tunda ennast täiesti vabana, hoolimata teatavatest kohustustest teiste ees, on saavutus. Ja kui sa tunned ennast päris vabana, teades tõeliselt, mida see tähendab, siis sa oledki vaba.

Isiklikku vabaduse tunnetamist on hea alustada järk järgult. Piisab kui minna üksi välja kasvõi mõneks tunniks jalutama, sinna kuhu süda viib, radu pidi, mida sa pole varem valinud. Liikudes püüa tunnetada ennast, rõõmu elus olemisest ja otsi sügavat kontakti endaga, enda südamega. Naudi, et sa oled sellel hetkel üksi, et sa saad olla sina “Ise.” Ja saad täielikult, ilma vestluse ja liigsete sõnadeta hetke kogeda. Ning tunnetada tõelist vabadust.

Taavi Kolk

http://rahuleidjad.wordpress.com/

Liitu uudiskirjaga

Saa esimesena infot uute koolituste ja parimate pakkumiste kohta!

Newsletter signup

Please wait...

Aitäh, et liitusid!